Kokkuvõte Digirännaku projekti tegemistest

1. Õppenõukogu 15.04.
Õppenõukogu liikmed kasutasid oma hinnangute, arvamuste ja teadmiste edastamiseks arvutiprogramme Padlet, MQlicker, Mentimeter.


Hästi: iga-aastane tuleohutuse ennetuse loengu passiivne kuulaja asendus küsimustele vastajaga. Õpilased on igapäevaselt selles olukorras, aga kui tihti täiskasvanud? Peale küsimustiku täitmist oli hea diskuteerida, olukordi seletada, analüüsida. Sama küsimustik sai läbi tehtud ka õpilaste hulgas.

2. Programmide õppimine 15.05
Tegime lühikonspekti programmide Padlet, MQlicker, Mentimeter, Puzzlemaker ja Crossword puxxle maker kasutamise kohta. Seletasime programmi töötamise põhimõtet ja vaatasime üle ka visuaalse pildi programmi kasutamise ettevalmistamiseks.

Hästi: õppijaid oli meie liikuva õpetajate kaadri kohta kohal 58%, teised said konspekti meilile.

3. Tunnikavad (vol.3) ajavahemik 15. aprill - 15. mai. Õpetajad esitasid sellel ajavahemikul läbi viidud tunnikava, kus kasutati IKT vahendeid.

Hästi: esitamata on ainult üks tunnikava,
võrreldes vol.1 ja vol.2 tunnikavadega on tunnid läbimõeldumad, metoodilisemad, märgata on mõningast rutiinist eemaldumist.
Õpetajad suhtlevad omavahel IKT vahendite kasutamise, keskkondade ja materjalide üle.

4. Tagasiside õpilastelt.
Esitasime viis küsimust, millele vastamiseks pidi õpilane kirjutama oma arvamuse või andma hinnangu ainetundides või treeningprotsessis kasutatava IKT kohta.

Hästi: Lühikese vastamise aja jooksul andis 51% õpilastest asjalikku tagasisidet.

15.mai 2014

See päev oli programmide õppimise päev. Juhtus olema ka tunnikavade esitamise kuupäev. Ja tunnikavade esitamine kulges väga hästi, puudu on üks tunnikava, mis lubaks raporteerida tulemuseks "suurepärane". Sisulise poole pealt olid kavad põhjalikumad, paremini vormistatud ja läbi mõeldumad, sest vahepealsed põiked arvutimaailma lõhkusid tavapärast rutiini, mida varem sai lihtsalt kirjeldada.

Näide:  https://docs.google.com/document/d/1uardsxSwmvPONN-PHfBY1-ExPHbgtpwBMLnrXDGSBFc/edit

Programmidega tutvumiseks oli meil ees lühikonspekt järgmiste keskkondade kohta: Padlet, Mentimeter, MQlicker, Puzzlemaker, Crossword puxxle marker.
Rääkisime keskkondade tööpõhimõtetest ja näitasime seinale ka visuaalsed pildid erinevatest olukordadest. Meie õppimine kulges nagu ühes korralikus koolitunnis: kes sai kiiresti ja ise, kes jäi hätta sisse logimistega jne. Järeldused said sellised, et arvuti kõrval seista ja reguleerida, et vajuta siia ja vajuta sinna, meeldib õppijale kõige rohkem, aga sellest ei ole ju kasu. Kuna järgmiseks korraks jäi kodune ülesanne see konspekt ise läbi klõpsida, siis kostus ka pahameelepobinat. Järgmiseks korraks otsime jälle mõned uued programmid, ilmselt korraga kaks-kolm, sest sellel korral tundus olevat liiga palju infot.
Siinkohal palun abi, et kes Viimsis meiega koolitusel olid ja mäletavad selle programmi nime, kus me mõistatustele vastuseid andsime. Meil kolmel oli nii huvitav, et keegi ei teinud pisematki märget selle programmi kohta!

Eesmärgi poole rühkides

Õppenõukogust on möödas juba üle kahe nädala, aga kirjutamiseks aega ei ole. Ja ega ei ole harjunud ka, rohkem tegutsemise peal väljas. Kogu aeg on meeles, et tuleks kirjutamisega tegeleda, aga nii ta läheb. Tegelikult on kättevõtmise asi.

Olukord õppenõukogus (16.04) oli päris tore. Jäime natuke ajahätta, kuid programme me kasutasime. 

Alustuseks võtsime Padlet`i ja sellega sujus kõik kiirelt. Vaja oli meenutada õppeaasta toredamat sündmust, ees ootas juba kommentaar ja foto meie käigust Lindora laadale. 

Govote abil tulevase väljasõidu osavõtjate  välja selgitamisega  läks veidi kauem, kuid tehtud sai seegi.

Üheks päevakorra punktiks oli meil tuletõrje ennetustöö, iga-aastase loengu asendasime mQlickeri testi küsimustele vastamisega ja järgneva analüüsiga. Tegime testi eelnevat  ka õpilastele. Vastuste protsendid olid õpilastel-töötajatel enam-vähem samad! Peaaegu igas klassis leidus  õpilane, kes tahtis natuke erineda ja valis valed vastused, selline tegelane oli olemas ka töötajate hulgas. Lähima päästekomando kauguse leidmise lahendasid õpilased kiiremini, GoogleMapsi kasutamine on ikka väga selge. Töötajad aga leidsid, et kaugus ei olegi nii oluline, tähtis on teada, kus see on. Seekord läks selle raske teema käsitlemine ikka meeldivamalt kui eelmistel kordadel. Ja tagasiside oli kohe olemas. Loengu lõpus ei ole teada, kes kui palju kaasa mõtles ja kes üldse mida teab.

Programmide õppimise esialgse aja olime sunnitud edasi lükkama, ettevalmistusaeg jäi lühikeseks ja osalejaid oleks olnud tollel päeval vähe. Uus aeg on  15.mai. 

Ja see tunnikavade värk. Kuna olime sellel õppeaastal igaüks juba kaks tunnikava kirjutanud, sai lisada loogilise jätkuna ka kolmanda, mis sisaldaks IKT kasutamist. Eelmistel kordadel määrati tund, mille kohta kava kirjutada, seekord saab õpetaja ajavahemikust  20.04 - 15.05 valida ise tunni, milles ta kasutab infotehnoloogia abi. Esialgne tagasiside on väga erinev. Käiakse küsimas, kas see sobib, on piisav, mis see on jne. Vajatakse kinnitust oma tegevusele, toetust ja teadmist, et ollakse õigel teel. Selgub, et üht-teist kasutatakse, aga probleemidest ei taheta rääkida. Praegusel hetkel, kui kõigil on sama kohustus, suheldakse nendel teemadel ja küsitakse abi. Loomulikult on tilk tõrva ka selles meepotis, millest aga edaspidi. Võib-olla.

Suur ja väike eesmärk

Kuidas tegutseda edasi?

Teise aprilli ideed:

1. “Iga õppija individuaalse ja sotsiaalse arenguga arvestamine, kriitilise mõtlemise, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine” (M.Pedaste)
2. Õpetajatele digipäev
3. Kuidas jõuda õpetajate muutumiseni?
4. Kuidas kasutada efektiivselt olemasolevaid digivahendeid (sülearvuti, nutitelefon, iPad)
5. Moodle keskkonna kujundamine laagris olevatele õpilastele
6. Moodle keskkonna kujundamine koolis viibivatele õpilastele
7. Eelmise kahe punkti ühildamine
8. Digivahendite kasutamine ainete integreerimisel
9. Koolituskava - ainealane, digi, eneseareng
10. IT vahendite uuendamine
11. Hindamismudel uurimistöödele (täiustada)
12. Kooli digiajastu strateegia
13. Spikerdamine legaalseks
14. Õppematerjalide digitaliseerimine
15. Ainealane koostöö kogukondades

Kolmanda aprilli kokkuvõte: Kuidas motiveerida õpetajaid-treenereid kasutama IKT vahendeid oma töös?

Kuidas vaenlasest saab tööriist?

Õpiprotsesside juhtimine digiajastul

2.-3.aprill 2014 Viimsis
27.mai Tallinn

Digilõimingu hetkeolukord